Selleks nädalavahetuseks planeerisime väljasõidu Galway'sse - ostsime netist bussipiletid (neil üsna keeruline süsteem võrreldes Eesti omaga) ning broneerisime Airbnb kaudu majutuse. Laupäev oli plaanitud lähemalt tutvuda linnaga ning pühapäeval plaanisime teha väljasõidu kolmest Arani saarest suurimale - Inis Mor'ile. "Tunne Iirimaad" bussisõit võttis aega umbes kaks tundi. Kohalikud kirjeldasid, et Galway on umbes nagu Westport, kuid suurem. Meile pigem meenutas Tartut ning selleks olemas ka kaks otsest seost: 1. tegemist on ülikoolilinnaga 2. ka Galways on pingi peal kõrvuti istumas Oscar ja Eduard (W)Vilde - Eesti kingitus Iirimaale, kui saime EU liikmeks. Galways alustasime hommikusöögiga peaväljaku ääres. Eyre nimelisele väljakule on kuhjatud erineva ilmega skulptuure - moodne ja roostes laev (hooker tüüpi), õnnetu olemisega ja vaskselt roheline kohalik iiri keeles kirjutav kirjanik Padraic O Conaire ning ühe maja küljest on väljakule tassitud hiiglaslik portaal. Peale hommikusööki käisime igaks juhuks saare jaoks laeva- ja bussipileteid ostmas, et teaks mis kellaaegadega järgmisel päeval peab arvestama. Hiljem jalutasime mööda jalakäijate tänavat linnamuuseumi poole - tee peal astusime huvipakkuvatesse poodidesse ning kogemata avastasime ka korraliku tänavaturu - kõige pikem järjekord oli mereandidega kaupleja juures. Linnamuuseum oli tasuta ning kolmel korrusel oli üsna põhjalikult käsitletud linna tekkelugu kui ka lähiajalugu. Linna on nimetatud ka hõimude kantsiks - linna valitsesid 14 oligarhi, kel kõigil olid oma vapp ja moto - Kristini meelest võis sarnasusi leida Game of Thrones'ga. Linna peamiseks tuluallikaks oli sadam ning kaubavahetus. Peale muuseumi külastust tegime linnale tiiru peale kahekordse bussi ja hop on hop off tüüpi tuuriga. Teistes linnades on sarnastel tuuridel linnatutvustuse töö ära teinud lindistatud jutt kõrvaklappidesse - mitte Galways. Ekskursiooni läbiviija oli stant-up comediani laadis vanem härra - infot oli palju ning läbi nalja ja naeru jäi ka palju meelde. Tuur andis hea ülevaate linna aaretest ning aimduse, mida lähemalt uurima minna. Erilise wow-efekti jättis meile mõlemale ülikooli hoone - otsustasime seda peale õhtusööki lähemalt kaeda. Peale tuuri viisime oma kodinad ööbimiskohta, mis asus 15 minutilise jalutuskäigukaugusel kesklinnast - tuba oli ruumikas, vannituba avar ning mis peamine - köögis oli külmkapp täistopitud head ja paremat hommikusöögi tegemiseks! Peale õhtusööki (toitudest teeb ehk millalgi ühe eraldi sissekande) tutvusime lähemalt ülikooli hoonega. Erinevatel aegadel ning eristiilis hoone moodustab harmoonilise terviku - sissepääsu ala rõhutaval kellatornil ning avarat sisehoovi igast küljest piirav kahekordsel hoonel oli kerge harry potterlik vaib. Iirmaal ja Inglismaal on kindlasti palju uhkemaid ülikooli hooneid, aga me pole neid lihtsalt näinud.
Järgmisel hommikul kostitasime end majutuskoha külmkappi jäetud peekoni ja munadega. Poest haarasime igaks juhuks kaasa wrapi ja väikese salati, et saarel päris nälga ei jääks. Bussisõit sadamasse kestis u 45 minutit.. Laevasõit kestis umbes sama kaua ning sarnaselt bussile oli laevas kahel korrusel istekohad ning ka need olid suuremalt jaolt täidetud. Ilm oli enam-vähem kena ning lootsime, et nii jääbki. Sadamast rentisime kümneka eest mugavad linnarattad. Rännaku esimene ots oli väga idülliline, ilm oli ilus, tee oli lauge, vaated hingematvalt kaunid. Inis Mor on pindalalt üsna pisike (Vormsist kolm korda väiksem), kuid rahvaarvult päris suur - 840 inimest. Kogu saar tundus olevat pisikestest paekivist aedikuteks ära jagatud - aedikusse paigutatud 2-3 lehma või eeslit, enamus aedikuid aga tühjad. Paekivist aedikud ei ole neli laotud lapiti (nagu meil) vaid serviti (vaadake pildi pealt, keeruline kirjeldada). Kogu saar on üsna lage, ühtegi metsa ei ole, veidi sarnanes Osmussaarega. Saare põhjarannik on laugem ning seal meeldib hüljestel peesitada ja päikest võtta - paari tükki nägime hästi kaugelt. Lõunarannik on aga püstloodis järsak, ideaalne vabasurma koht. Lõunarannikule on ennast kenasti sisse seadnud pronksiaegne kivilinnus - Kristin oli veidi pöördes. Ringlinnust kaitses neli müüri ning välimise ette oli püstiselt pikitud paekivirahne, et linnuseni jõudmine oleks võimalikult keeruline - Kristin ehk pildiallkirjades palju paremini seda kõike kirjeldada oskab. Päeva teisel poolel saime vihma, tuult ja tormi. Samuti otsustasime peamarsruute eirata ning proovida huvitavamaid alternatiive - üldjuhul tähendas see kontemurdvaid tõuse ja ekstreemseid laskumisi. Praami väljumiseks olime vässud ning sarnaselt eelmisele nädalavahetusele olid jalad moondunud makaronideks + sadulamaitse hooaja esimesest rattasõidust.
Kojusõidul Westporti nägime ööpimeduses naaberlinna Castlebar'i (kohalikud hääldavad seda Kassabaariks) ning tundus piisavalt huvitav olemaks järgmise nädalavahetuse sihtkoht.
No comments:
Post a Comment