Iirimaale jõudmine ning paar esimest tööpäeva

Esimene päev kulus meil reisimiseks - Tallinnast sai otse lennukiga Dublinisse ning sealt otse rongiga Westporti. Rongipiletid said varakult ostetud paremasse kupeesse ning akna alla, et saaks kogu tee välja vahtida. Vaade välja oli läbivalt üsna sarnane - teletupsumaastik erineva kogusega lammastega. Minule pakkusid huvi erineva väljanägemisega kuid sarnaste joontega raudteehooned. Neljatunnise teekonna keskel taipasime kõrvalistujalt uurida Westporti lähedal asuvate vaatamisväärsuste kohta. Õpetajast naisterahvas oli väga innukas ning joonis meie Iirimaa lonely planetit. Hiljem läks jutt ka üldteemadele - tutvustasime Eestit ning leidsime palju ühiseid jooni iirlaste ja Iirima vahel. Westporti jõudes oli juba kottpime ning midagi suurt ei näinud. Rongile tuli vastu meie majutuse perenaine Mary ning enne ööbimiskohta jõudes tegi ta meile ka minituuri Westporti sadama kandis - selle lähedal me ka elame. 

Teisel päeval tuli koolist meile varakult järgi Ethna ning viis meid meie praktikakohta. Töökohaks on Creative Wood kitchens. Firma on tegutsenud üle kahekümne aasta ning kööke toodetakse üle kogu Iirimaa. Esimene tund kulus tutvumisele ümbruskonnaga - majutuskohast sõidutati kohale ning kohapeal hakkasid kohalikud omavahel arutama, et kuidas me edasipidi edasi-tagasi töökotta ja koju saada. Otsustati, et kui on vihmane ilm, et siis meid korjatakse peale ning kui on ilus ilm, et siis jalutame mööda loduskaunist pargirada.Töökojas kõigepealt lonkisime meistri Donali sabas ja vaatasime, mida ta teeb - parasjagu tegi ta köögisaare jaoks kumeraid kapiuksi. Kumera kapi šabloon oli papitüki peale maha joonistatud ning sellel ta siis kontrollis, et kas kapi detailid on õigesti lõigatud. Detailile tehti tapi otsi freesiga ning kuna detail oli kumer, siis oli sellele tehtud spetsiaalne rakis (hommikul Donal tegi). Ühel poolel sai tapi ots hõlpsalt tehtud, teisel poolel ei tohtinud enam eksida ning et kõigil detailidel tulek see ühesugune ja ühekaugel, siis lisandus rakise tagumisele osale nö stopper. Kapiukse keskmine plaat tehakse MDF'is, mis lükatakse siis vahtrapuust tehtud raami sisse. Plaadi jaoks tehtud sooned olid tehtud CNC-pingiga ning soone laiuse tegemisel oli natuke eksitud ning soon oli vaja laiemaks teha. Seda tehti käsifreesiga - selle peale kinnitati väiksem tööpind ning ka rakis samasuunaliselt detaili kumerust arvestamaks. Kõik liigutused oli sujuvad ning meisterlikud. Andsime märku, et sooviks ka saada nö "first hand experienci". Tegevuseks saime kapiustele iluliistude panemise - selleks anti pikad profiili freesitud latid, mis tuli nurga all kapiukse paneelile paigaldada. Lõikamisel oli suureks abiks keharaskusel töötav giljotiin. Donal näitas esialgu ette ning siis läks liinitööks lahti kuniks päev otsa sai. Natuke oli nende liistude paigaldamisega ka nökerdamist - sai liistudelt materjali vähemaks võetud (väikese höövli ja peitliga), et nurgad kokku jookseksid ning et paneeli ja liistu vahele pragu ei jääks. Mõne paneeliga läks väga kiiresti kuid mõnegi sai ikka tükk aega vaeva nähtud ning mitu parajaks lõigatud liistu nurka visatud ootamaks kitsamat raami.  
Peale tööd otsustasime ettenäidatud rada katsetada ning jalgsi koju minna. Õhtul tutvusime linnaga.

Teisel päeval töö juures jätkasime liistude paigaldamisega. Kui liistud hakkasid otsa saama, siis arvas Donal, et võiksime neid ise juurde teha. Profileeritud liistude tegemiseks on neil nelja-teraline frees, mille tööpõhimõte on üsna lihtne - kandiline pikk latt läheb sisse ning profileeritud liist tuleb välja. Mina siis söötsin masinat ning Kristin võttis ilusaid liiste vastu. Veidi liiga agaralt söötsin - asetasin ühe lati kohe teisele liiga järgi ning need läksid masinas kohakuti ning keeras masina mõneks hetkeks tuksi. Nii piinlik oli ning pahane olin ka enda peale, et teisel päeval suudan masina ära lõhkuda sedasi, et Donal umbes tund pidi seda parandama. Donal korduvalt rahustas meid ning väitis, et seda juhtub tihti ning pole kuidagi meie süü - samas liiste me see päev rohkem ei teinud. Kuna olime enda jaoks piisavalt liiste juurde tootnud, saime kõik detailid ära raamitud. Pealelõunal lihvisime raamide jaoks parajaks lõigatud kapiuste ja sahtlite paneelide teravaid servi ja nurki kumeramaks. Donal ei jõudnud meile piisava kiirusega detaile toota ning otsisime võimalusi ise mingeid tööprotsessi osi teha või olime Donali sabarakud ja vaatasime, mis ta tegi. Köögiuste hingede jaoks oli vaja uste külge teha nende jaoks pesa. Pesade tegemiseks oli tal taas olemas spetsiaalne rakis ning süvendi tegemiseks kasutab eile tuttavaks saanud (tald)käsifreesi. Kuna hinged on neljakandilised aga frees teeb ümaraid servi, siis tuleb nurgad peitliga täisnurgaks saada. Hiljem lunisin ka ise võimalust taldfreesiga teha ning see võimalus anti. Suure sae taha ei taheta meid eriti üldse lasta sest nädal aega tagasi lõikas neil üks kogenumatest töömeestest sõrmest väikese otsa maha. Taldfreesi käsitledes oli nägemisväli üsna piiratud ning Donal üldse ei vaadanudki vaid toimetas rakise järgi. Ise aga tahtsin näha kuidas ja kus materjali vähemaks jääb - selleks oli vaja kummardada teraga kohakuti kuid samast pilust sööstis puidupuru vastu - appi tulid prillid. Minu arust tuli hästi välja.